Kui keegi veel peaks huvi tundma, siis nüüdseks on meie teed taas lahku läinud. Svimmi enam pole ja blogi aeg on ümber :o)

Saturday, 12 December 2009

Farmitöö

Teisipää lahkume Athertonist ja alustame oma I trippi ehk Austraalia idaranniku avastamist. Aitab küll rügamisest. Mulle meeldis siin väga. Raha teenis hästi. Sain sinasõbraks paljude juur- ja puuviljadega, mille olemasolust polnud õrna aimugi. Heitsin pilgu ausside argiellu; nägin, kuidas elavad farmerid ja millised nad on. Tutvusin inimestega maailma eri paigust sh Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Soome, Inglismaa, Iiri, L-Korea ja India. Igalühel lugu rääkida oma naljakas inglise keele aktsendis. Nägin siinset võrratut loodust koos eksootiliste loomade ja lindudega.

Tegin tööd 11 eri kohas, millest enamik olid farmid. Kõige kauem ehk 5 nädalat tegelesin Nino farmis kartulivõtuga. Enamasti olin kombaini peal ja sorteerisin mugulaid, aga vahepeal tuli ka shedis neid 20 või 50 kg kottidesse panna, kus mina õmblesin väikese käsiõmblusmasinaga kotte kinni.
Et liiga masendavaks ei läheks, pidi vahel ka lollitama. Enamasti kuulasin kõrvaklappidest mussi või kohalikku raadiot. Mõnikord mängisime sõnamänge. Kevin (paremal) igatahes teadis must rohkem bändinimesid.

Kui vihma sadas, sorteerisime shedis seemnekartulit.

Lõunal pakuti meile kohvi ja puhkasime Billy'ga murul.

Billy ei tahtnud ühispildi peale tulla, kuna päiksekäes oli tal liiga palav. Aga siin siis: Jo (inglanna), Nino (farmer), ma, Steven (kohalik), Clarice (inglanna), George (kohalik, meie pandud hüüdnimi, kuna keegi ei teadnud õiget), Julien (prantslane), Julia (sakslanna), Benjamin (prantslane), Julien (prantslane).

Pildilt puudub vigurivänt Kevin (prantslane), kes saadeti minema, kuna tegi liiga palju pulli. Aga mulle ta meeldis, hoidis tuju üleval selle tüütu töö juures. Farmer oli hästi tore ja tark mees, aga kui tööd tegime, siis keeras väheke ära. Keegi midagi kogemata valesti tegi, siis vandus omaette mitu korda: "I fuckin' hate people, I really hate people!" (ma raisk vihkan inimesi, tõsiselt vihkan). Enamasti uimerdasid prantslased, nii et väga sage fraas oli ka "bloody french" (neetud prantslane). Kokkuvõttes saime aga hästi hakkama, kuna enamasti seal farmis töölised kaua vastu ei pea.

Veel töötasin lühikest aega kolmes kartulifarmis ning Ravanello farmis, kus koristasin kõrvitsaid ja korjasin/pakkisin litšisid. Viimased maitsevad peaaegu nagu viinamarjad, näevad välja nagu maasikad, aint et peab ära koorima. Kest on kare nagu liivapaber. Poes on enamasti pruunikad, kuna peale kojamist kaob õhu käes nende ilus punane pale.


Õnnestus ühe päeva ka mangosid korjata ja pakkida Allterio farmis. Mango on vast kõige suurem avastus siin Aussis. Tõeliselt hää asi. Väga omapärane maitse. Kohalikud hindavad ka teist väga kõrgelt. Vasakul on suured mangod, üks lahti lõigatuna.

Merriga koos töötasime veel Shalena farmis, kus korjasime laime. Ma sain seal kojata ka dragon fruit'e. Pauside ajal harjus nii ära sellega, et võtad puuotsast laimi, soovitatavalt kollase, ning pigistad jaheda veega täidetud kruusi. Nati suhkrut ka ja njämm. Alati kui seal laimipuu all toimetasin, hakkasin endale märkamatult õmisema: "put the lime in the coconut and drink it all up" (pane laim kookospähklisse ja joo kõik ära). Meenus Kadri ja kõik need lugematud jämmid. Ükspää ostsin poest kookose ja proovisin ära. Väga maitsev kombinatsioon! :)

Kohalikud ananassid on siin samuti ülisuured ja magusad. Eestis kuidagi eriti ei tõmmanud.
Shalenas pidin ka heinaga tegelema. See oli koos kõrvitsakoristuse, 50 kg kartulikottide kaubaalustele tõstmise ja augu kaevamisega üks raskemaid töid, mida olen siin Athertonis pidanud tegema. Need tööd on ikka väga piiri peal olnud. Vedelikku ja sööki kulub palju.
Shalena farmis töötab üks vanem mees Terry, kes on hästi palju reisinud ja maailma näinud. Paar päeva, kui temaga heina tegime, jutustas ta pea kõigist võimalikest kohtadest maamuna peal igasugu põnevaid lugusid. See oli tõsiselt inspireeriv ja mõtlemapanev. Pildil on näha minu tehtud heinaringid ümber noorte laimipuude, kaks kuumaõhupalli ja kuu.

Merriga käisime veel kunagi kaste tegemas ja paar päeva töötasin ka George'ile. Ta ehitab ühte maja. Seal kaevasin auke ja teinekord koristasin ehitusplatsi.

Ühe päeva tegi põnevaks seal see, et nägin Aussis esimest korda madu. Pesitses ehituspahna all. Kohalikud ikka kartsid teist väga. Ütlesid, et surmavalt mürgine. Hea on, kui 20 mindiga haiglasse jõuad. Pikkade kaigastega said ussi kätte ja lõid labidaga pea maha. Tegin sest video, aga üks kaader sellest siia.

Ühe päeva töötasin veel tööhostelibossi Franki juures. Kaevasime ühe prantsuse tüübiga tema maja ümber väikse kraavi ja pistsime juhtme sisse. Ajasime kraavi kinni, ühendasime ära ja oligi koerale elektriaed valmis. Väheke tuttavam töö mulle.

Panime koerale elektririhma kaela ja kui ta üle piiri läks ning surakat sai, pani suure kiunumise saatel tuppa pagema. Täitsa kahju oli tast kohe. Proovisin enda käe peal ka seda ja täitsa valus oli.

Kõige lihtsam "tööots" oli aga üks nv, kui kõndisime öösel Kaspariga mööda Athertoni peatänavat ja vastu tuli kamp aborigeene. Mul oli kidrakott seljas. Üks neist küsis, et kas saaks pilli mängida. Ainult paar lugu. Ma eriti nagu ei julgenud anda, et tea neid tüüpe, jooksevad veel pilliga minema. Siis pakkus ta ühtäkki 100 doltsi. Võtsime muidugi vastu. Tüüp tinistas kaks lugu, panin pilli kohvrisse tagasi ja olimegi nati rikkamad. Purjus inimesed teevad ikka igasugu lollusi eksole.

Üldiselt võib öelda, et eestlased on siin väga hinnas, kuna ei karda tööd teha. Ei vingu ega kurda. Shalena farmi pandigi meid vist sellepärast tööle, et olime eestlased. Neil oli varasemalt häid kogemusi meie rahvusest päkkpäkkeritega. Ühe päeva lõpus, kui olime jälle terve aeg Vahuri, Taavi ja Terry'ga heina loopinud, ütles viimane siiralt, et teie ja kõik eestlased, keda olen varem kohanud, olete kõige suuremad tööloomad. Ja seda oli mõnus kuulda. Just selle mehe käest. Prantslased meeldivad farmeritele kõige vähem. Olen paljudega ise koos töötanud ja eks nad ühed laisad pullivennad on. Aga on erandeid, nt Julien oli väga tubli. Iirlasi ja itaallasi kah ei kiideta. Ka hosteliboss Frank hindab eestlasi kõrgelt, nii et ta sebis meile alati töö, teades, et teda alt ei vea. Kolmapäeval, kui ütlesime hostelis, et lahkume, olid nad väga kurvad ja laususid, et kolm kõige paremat töölist lähevad ära. Hää tunne oli jälle eestlane olla. Enamik kohtades imestatakse, et meid nii palju siin Aussis on, ja teatakse, et kodumaal kõigest 1,4 miljonit hinge.

Natuke rahast ka. 11 nädala keskmised numbrid on järgmised:
palk - $623
üür - $167
pood - $64

Suutsin säästa nädalas keskmiselt $400. Makse ja pensioniraha kogunes $1700, mille saan kätte siis, kui Aussist lahkun. Keskmiselt töötasin 5 päeva nädalas ja päevas kuskil 8,5-9h.

Nädalavahetustel käisime mõned korrad rendikaga ümbrust uudistamas. Millaa Millaa koskede tripp. Kuna märg hooaeg pole veel alanud, siis vee kogused olid tagasihoidlikud.

Kaspari bungee hüpe. Käisime tal käest kinni hoidmas.

See nv käisime autot otsimas.

Kahjuks ei olnud saagiks pildil olev isend, küll aga sinine Holden VT Commodore. Aastast '99, universaal kerega, nii et kõik oma kodinatega ära mahume, ja 3,8 liitrine V6 mootor, et mäest üles veaks. Automaat käigukast, kont ja kassettraadio! Õnneks on CD-sisend ka. Teisipää, kui Cairnsi läheme, saame ta kätte, kuna nv ei olnud võimalik paberiasju ajada. Hind $4500.

Tagasitee peale jäid veel mõned kenad vaated. Mägi nimega Püramiid.

Vaade mäeaheliku otsast.

Suplus kustunud vulkaanikraatri järves Eacham, kus olid ka kilpkonnad, keda meie ei näinud.

Teepeal pidime veel mitmeid kordi peatuma. Lihtsalt seisatama ning vaatama.

Athertonis saime tuttavaks paljude eestlastega. Vahepeal oli siin korraga isegi 20 pead. Nagu näha, hoiame oma lippu kõrgel :)


Minu arvates on Atherton ideaalne koht värskele Aussi seljakotirändurile. Tööd jagub aastaringselt, kohtad palju põnevaid inimesi, näed võrratult ilusat loodust, õgid kõikvõimalikke troopilisi puuvilju ja saad vaikselt ning muretult harjuda selle päiksepaistelise hiigelsaare eluga. Ja kõik see on vaid ühe telefonikõne kaugusel. Hella Frank'ile ja ütle, et oled tulemas: 0408761654. Ära unusta mainida, et oled eestlane! Hüvasti Atherton!


Mõnusat jõuluärevust!
i.

1 comment:

  1. see koeraga pilt on justkui kataloogist välja võetud. väga meeleolukas, sest koos illimariga naeratab ka koer.. kui hästi vaadata (:

    ReplyDelete